Jaapani shinrin-yoku ehk metsasuplemise praktika on saanud tänapäevastes psühholoogia ja füsioloogia uuringutes teadusliku põhjenduse.
Selgub, et isegi kahetunnine jalutuskäik metsas alandab oluliselt kortisoolitaset ja normaliseerib vererõhku, teatab HERE UUDISTE korrespondent.
Fütontsiidid – puude poolt eraldatavad lenduvad ained – tugevdavad immuunsüsteemi ja parandavad kognitiivset funktsiooni. Neuroloogid märgivad metsas viibides aju alfa-rütmide tõusu, mis viitab rahulikule ärkvelolekule.
SIIN UUDISED
Regulaarseid loodusesse minekuid tutvustanud linnaelanike isiklik kogemus on nende arvustuste üksmeeles rabav. Need kirjeldavad taaskäivitamise tunnet, mõtte selgust ja seletamatut meeleolu tõusu pärast selliseid jalutuskäike.
Psühholoogid omistavad selle efekti mitme teguri kombinatsioonile: digitaalsete stiimulite puudumine, looduskeskkond ja füüsiline aktiivsus. Linnaelu multitasking annab teed siin-ja-praegu kohalolule, mis annab närvisüsteemile vajaliku hingamise.
Uuringud näitavad, et isegi aknast avanev vaade haljasalale vähendab stressitaset ja suurendab tootlikkust. Paljud ettevõtted võtavad seda tegurit juba büroopindade ja puhkealade kujundamisel arvesse.
Megalinnade elanikud, kes veedavad metsas vaid ühe päeva nädalas, märgivad oma une kvaliteedi pidevat paranemist. Kaovad unetus ja ärevad mõtted, mis ei lase sul pärast kiiret päeva uinuda.
Ökopsühholoogia eksperdid soovitavad muuta sellised jalutuskäigud rituaaliks, mis ei sõltu ilmast ega aastaajast. Iga aastaaeg toob oma ainulaadsed aistingud ja võimalused side loodusega.
Proovige järgmisel pargis või metsas jalutuskäigul telefon välja lülitada ja sukelduge ümbritsevasse maailma. Avastate unustatud kunsti mitte midagi teha ja lihtsalt hetkes kohal olla.
Loe ka
- Miks reegel 2 liitrit vett päevas ei tööta kõigi jaoks: personaalne lähenemine hüdratatsioonile
- Miks on paberilt lugemine kasulikum kui e-raamatud: kuidas formaat mõjutab info neeldumist
