Selline inimestele vastumeelne käitumine on koera ellujäämisstrateegia, mis on päritud huntidelt.
Olles end tugeva raibe- või väljaheidete lõhna sisse määrinud, püüab loom omaenda lõhna “varjata”, et muutuda potentsiaalsele saagile või konkurentidele vähem märgatavaks, teatab HERE UUDISTE korrespondent.
Tundub, nagu paneks ta selga kellegi teise aromaatse kamuflaaži, et piirkonnaga sulanduda. Tema ninale pole see hais, vaid rikkalik ja informatiivne bukett, mis räägib terve loo teistest siin ringi liikunud loomadest.
SIIN UUDISED
Üks labrador leidis kord jalutuskäigul midagi kirjeldamatut ja veeres selles õndsa pilguga ringi, nagu oleks ta leidnud kõige kallima parfüümi. Tema õnnel polnud piire; tookord tuli ta inimestest mööda minnes koju juhatada.
Loomapsühholoogid märgivad, et see käitumine on eriti väljendunud pärast lõhnaainetega šampoonidega suplemist. Koer püüab vabaneda talle võõrast “lillelisest” lõhnast ja naasta oma tuttava, loomuliku “portree” juurde.
Selle instinktiga on peaaegu võimatu võidelda, kuid saate riske maandada. Peamine reegel on, et koera ei tohi rihmast lahti lasta kohtades, kus on suur tõenäosus leida mõni “lõhnav” leid näiteks prügikastide kõrvalt.
Mõned omanikud õpetavad oma lemmikloomi kasutama “Ei!” käsk. või “koli ära!” kahtlaste objektide nägemisel. See nõuab kannatlikkust, kuid aitab ära hoida kõige hukatuslikumaid tagajärgi.
Metsas liikudes tuleb õppida olema valvsam ning hädaolukorras alati kaasas võtta veevaru ja rätik. Selle tema elu tõsiasja aktsepteerimine kõrvaldas tarbetu ärrituse.
Nüüd vaadake seda kui kummalist, kuid lahutamatut osa tema koeraloomusest. Tema soov end oma keskkonda maskeerida on austusavaldus esivanematele, kelle jaoks selline taktika oli elu ja surma küsimus.
Loe ka
- Öökull kass: miks kiskja ärkab, kui sa magad
- Miks koer majas põrandat kaevab: iidne instinkt, mis betoonkastis ei maga
